Kuidas küberkurjategijad tegutsevad ja miks nad on edukad?
Erinevatel hinnangutel langeb ülemaailmselt küberkuritegevuse ohvriks üle 1 miljoni inimese päevas. Kuigi rohkem kirjutatakse rünnetest suurte ettevõtete vastu, satuvad küberkurjategijate ohvriks pigem tavakodanikud ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – nemad ei suuda panustada piisavaid ressursse ei turbetehnoloogia ega teadlikkuse arendamisse.
Loe edasi: https://edasi.org/41087/tiia-somer-kuidas-kuberkurjategijad-tegutsevad-ja-miks-nad-on-edukad/
Tark ei torma: kui midagi on liiga hea, et olla tõsi, siis see ongi nii. Mida teada investeerimiskelmustest
Viimasel ajal on nii politsei kui meedia kajastanud mitmeid juhtumeid, kus inimestele on pakutud väga suurt tulu tõotavaid investeerimisvõimalusi, mis tegelikult on osutunud pettusteks. Suurema osa selliste kuritegude puhul kulub mitu nädalat (või isegi mitu kuud), enne kui ohver saab aru, et ta on õnge langenud. Kuidas investeerimiskelm tegutseb, kuidas petuskeem ära tunda ja mida teha, kui oled hätta sattunud?
Küberpättide nõrkuseks võivad osutuda end tõestanud ärimudelid
Aastal 2020 küündis küberkuritegevusest tekkinud kahju maailmas 1,5 triljoni dollarini. See moodustab kaks protsenti kogu maailma SKP-st. Tegelikult on nimetatud 1,5 triljonit isegi tagasihoidlik hinnang – mõningatel hinnangutel on see summa kuus või isegi kümme triljonit dollarit. Võib ennustada, et tulevikus kasvab see veelgi.
Kui suudaksime inimeste vastu suunatud ründeid ennetada, on võimalik küberkuritegevusest tekkinud kahjusid kuni 90 protsendi ulatuses ära hoida või neid märkimisväärselt vähendada.
Loe täpsemalt:
https://novaator.err.ee/1608485480/kuberpattide-norkuseks-voivad-osutuda-end-toestanud-arimudelid